Eesti tuntuim füsioterapeut: kuidas päriselt vigastustest hoiduda

Kes on Eesti tuntuim füsioterapeut? Nii umbes 51% inimestest on veendunud, et selleks on Indrek Tustit. On ka teisi arvamusi, ent kuna Eestimaa teised tublid füsioterapeudid Tallinna Ülikooli koolitusprogrammis ettekannet ei teinud, räägime täna sellest, mida Tustit spordivigastustest, nende ennetamisest ja ravimisest arvab.

Alustame ennetavast tegevusest, sest milleks meile spordivigastused – parem ikka, kui neid poleks. Indrek Tustiti esinumber vigastuste tekkepõhjuste hulgas on kindlalt ületreening.

Harrastussportlane treenib profist rohkem

“Maratonid ja muu rahvasport on läinud väga populaarseks. Minu juurde tulevad harrastussportlased, kes jooksevad ühes kuus isegi 500 või enam kilomeetrit.

200498101-001Sama palju treenivad ka need maratoonarid, kelle tulemus on 2:15, ent minu juurde tulijate ajad on 2:45 või 3:00.

See mees, kes jookseb 2:15, teeb oma treeningu ära ja taastub ülejäänud aja. Neil, kes minu juurde tulevad, on aga töö, pere ja muud kohustused,” kirjeldas Tustit.

Sel viisil treenivatel harrastussportlastel soovitab Tustit kas loobuda sportlike eesmärkide tagaajamisest või võtta end kaheks aastaks töölt lahti – ning oma tulemus ära teha.

“Kahte jumalat korraga teenida ei saa,” teab Tustit.

“Ning enesetapuks on kindlasti lihtsamaid võimalusi,” lisas füsioterapeut karmi tõe, mille auditoorium naeruga vastu võttis.

Üldiselt peaks Tustiti sõnul arvestama, et lihased vajavad raske või keskmiselt raske trenni järgseks puhkuseks 1-2 ööpäeva või teha trenni alla 75% protsendilise võimsusega.

Kuidas jääb soojendusega?

Lihtsalt seepärast, et teised ka teevad, ei ole mõtet soojenduseks loodud liigutusi treeningu alguses imiteerida, usub Tustit. Igal harjutusel on oma kindel eesmärk ka soojenduse puhul ning peab teadma, milleks üks või teine liigutus mõeldud on.

Peamiseks eesmärgiks on aga kõigi harjutuste puhul kõõluste ja sidemete temperatuuri tõsta, et nende elastsusomadused paraneksid, ja keha tööle saada. Põlvetõstet ja sääretõstet pole mõtet tühjalt teiste soojendajate pealt maha kopeerida – selle asemel võiks teha näiteks jooksu- ja hüppeharjutusi hoopis külg ees, et sidemetele lisakoormust anda.

Venitada tuleb dünaamiliselt – ehk pidevalt liigutades.

Dünaamilised venitused aitavad soojendada liigeseid ja sidemeid ega tekita lihastes mikrovigastusi, mis lihaste võimekust juba treeningu eelselt nõrgendavad.

Oma roll on aga ka staatilistel venitustel, kuid siin peaks arvestama, et lihast ümbritsev sidekude hakkab venima alles kahe minuti möödudes pärast venitusega alustamist ja kui tahame, et lihas pikem oleks, siis peab ka sidekude sellega kaasa tulema.

Müstiline massaaž

Teaduslikult pole küll tõestatud, et massaaž verevarustust lihastes parandab. Küll aga on tõestatud, et need sportlased, kes regulaarselt massaaži saavad, saavutavad paremaid tulemusi.

Sports-Injury-Photo (1)Seega julgeb Indrek Tustit, kes saavutas aastate eest esimese tuntuse just Gerd Kanteri massöörina, massaži soovitada.

Nüüd on Tustiti roll Kanteri tiimis juba märksa suurem.

Mida aga siis teha, kui vigastus ikkagi tabab? Kindlasti tuleks seda kohe ravima asuda, näitab Tustiti aastatepikkune kogemus.

Kui vigastusele suure koormusega trenni peale laduda, ei kao see kusagile.

Lihasvigastused vajavad taandumiseks 2-3 nädalat, kusjuures kahe nädalaga taastub 90% vigastatud lihasest ja kolme nädalaga ka kõik ülejäänud, teab füsioterapeut.

“Kolmest nädalast piisab aga vaid juhul, kui oskame vigastust ravida ning kui tekkinud verevalum jääb lihasesiseseks. Kui tekib hematoom, võib arvestada veel kaks korda pikema ajaga,” lisas Tustit.

Vigastus nõuab naissportlastelt erilist hoolt

Koormusest loobumine ei tähenda aga liikumise unustamist. Kui lihtsalt istuda või lamada, kulutame veel 2-3 nädalat, kuni vigastuseeelne seis jõunäitajates taastub.

Ladies Free Skate Figure SkatingKui oleme pidevalt hoolsalt vigastatud kohta säästes liikunud, oleme kolme nädala pärast vigastuseeelses seisus.

Arengut küll pole, ent see on halva mängu juures parim, mida võime saada.

Mõistlik oleks tööd anda südamele  ehk teha kardiotreeningut. Seda selleks, et parandada verenäitajaid. Veri on ju see, mis transpordib kõike vajalikku ka meie viga saanud piirkondadesse.

Vigastuseaegne jõutreening on aga eriti oluline naistele, sest lihasvigastuste taastumise taga on testosteroon, mille tase hakkab treeningutest loobumise järel langema.

Just naistel kukub testosteroonitase aga meestest märgatavalt kiiremini.

“Minu töö suurim eesmärk on see, et inimesed, kes on minu juures käinud, oskaksid ennast hoida ning ei peaks liialt tihti minu juurde tagasi pöörduma,” märkis Eesti hinnatuim füsioterapeut enam kui sajale teda kuulama tulnud huvilisele.

Ilma tööta Tustit aga ei jää. “Neid hulle, kes üle pingutavad ja endale viga teevad, on ikka,” muigas Tustit lõpetuseks.