Olümpiamissiooniga politseinik Kaisa Kukk

Mis on maailmas enim levinud vabandus trenni vahele  jätmiseks? Mul ei ole aega! Oma igapäevase rutiini rattas olles tundub see väide sulatõsi. Ent ajapuudus peab ometi olema vabandus, mitte põhjus. Kuidas on see muidu võimalik, et politseinikuametit pidav Kaisa Kukk oleks möödunud aastal kahe töökoha ja lapse kõrvalt peaaegu olümpianormi täitnud?

Sinu algus profispordis on tegelikult olnud üsna eriline. Räägi sellest!

Õppisin mõned aastad tagasi Tallinnas sisekaitseakadeemias. Käisin toona Audentese Spordiklubis BodyCombati ja BodyPumpi trennides ning jooksin enne rühmatrenni algust end lindil soojaks. Juhuslikult nägin Kõrvemaa Kevadjooksu reklaami ja mõtlesin, et võiks siis juba ju sama hästi proovida väljas joosta. See oli aastal 2010 ja esimene kord elus, kui läksin jooksuvõistluse starti – ja tulin kohe 6 kohale.

Tavaliselt ilma treenimata sellist asja ei juhtu. Olid sul mingid eeldused sportimiseks juba varem?

Mul oli aktiivne lapsepõlv – olin kogu aeg õues ja autoga mind kusagile ei viidud. Polnud ka arvutit või telefoni ja suvel jooksin vanaema juures kogu suve ringi. Koolis saadeti mind võistlema küll, aga seda kehalise kasvatuse tundide põhjal.

Pärast kooli lõppu tegin katsed nii Sisekaitseakadeemiasse kui ka Tartu Ülikooli kehakultuuri. Mõlemasse sain sisse, aga otsustasin politseiameti kasuks.

Sinu jooksjakarjäär sai lennuka alguse. Mis sellele järgnes?

Pärast 6. kohale tulemist märkas mind treener Olavi Valner, kes imestas, et tundmatu nimi – ja jookseb sellisele kohale. Olavi pakkus, et saadab mulle meili teel plaani, mis päevadel nädalas kuidas trenni teha. Aga kuigi ma teadsin, et mis see põlvetõste on, siis tundsin, et grupi ja juhendajaga koos treenimine annaks midagi juurde.

Mõniaeg hiljem sündis mul laps. Pärast sünnitust jätsin endale 3 kuud taastumiseks. Oli talv, achilleuse kõõlused jäid kangeks ja kuidagi üle kivide ja kändude suutsin jooksmise juurde tagasi tulla. See oli 2012, kui läksin taas Kõrvemaa Kevadjooksule ja sain sedapuhku juba 3. koha. Siis olid muidugi ka teised ajad, ei olnud ikkagi sellist konkurentsi nagu praegu.

Millal tegid otsuse, et hakkad profitulemuste poole pürgima?

Tol ajal elasin ma Eesti jooksusportlastele ikka kaasa, aga seda mõtet, et ise kunagi olümpial võiksin olla, küll ei olnud. Maratonile ka ei mõelnud. Sel hetkel oli 10 km see, mida ma joosta suutsin.

Siis hakkasin mõtlema, et tegelikult võiks võib-olla selle jaoks treenida. Et kui juba olen juba treenimata konkurentsis, siis tundus huvitav, et mis saaks, kui ma veel trenni ka teeksin.

Esialgu hakkasin koos Jooksupartneriga käima jooksutehnika trennides. Ma ei teadnud nendest harjutustest ega asjadest midagi, see oli alustuseks hea. Eelmise aasta novembris sai 3 aastat sellest, kui hakkasin treeneri käe all harjutama ja pühendusin konkreetsele eesmärgile.

Aastal 2015 oleksid sa napilt Rio olümpia normi täitnud.

Tõsi! Läksin hooaja lõpus Valenciasse maratoni jooksma, et hooaja lõpus üks fun asi soojas kliimas teha. See reis polnud mul üldse alguses plaaniski. Olümpianorm maratonile oli tol hetkel 2:42 ja ma teadsin, et seda ma nagunii ära ei jookse. Ma ei vaadanud isegi kordagi kella, et mis aeg mul tuleb, täiesti eksprompt.

Aga uuel aastal viidi norm allapoole, 2.45ks. Ja siis ma sain aru, et nii vähe jäi puudu! (naerab)

On sul nüüd kindel plaan Tokyo olümpial kohal olla?

Oli näha, et norm ei ole midagi ebareaalset ja see on täiesti käega katsutav. Seega seda uuesti üritada oleks täiesti võimalik kui saan treenida nii, nagu maratoniks vaja. Eks see mul selline „väike“ eesmärk on – selle nimel tööd tehes võib juhtuda küll!

Millised jooksuüritused on sinu lemmikud?

Sel hooajal oli väga hea korraldusega esmakordselt toimunud Peetri Jooks. Veel meeldivad Kahe Silla Jooks, SEB Maraton. Nüüd on Eestis juba väga palju valida ka eriliste nüanssidega jooksude vahel – näiteks ainult naistele mõeldud Maijooks, Rakvere Ööjooks, Saarema Kolme Päeva Jooks.  Sport ja meelelahutus koos!

Talvel mulle võistelda ei meeldi, aga suve teises poole jõuan juba hästi joosta. Kevadised võistlused lähevad kuidagi raskemalt. Aga Jõgeval toimuvad võistlused on midagi hingele –   sealt olen ma pärit ja tahan alati hea meelega joosta.

Sa oled jooksus teinud profitulemusi – ent see ei ole sinu päristöö ning seega ei kanna sa ka profisportlase nimetust. Mis tööd sa tegelikult teed?

Mingis mõttes mängis see füüsilise võimekuse asi erialavaliku tegemisel rolli, sest liikumine ja kõik selline oli mulle hingelähedane. Keskkoolis jõudsin otsusele, et politseiamet mind huvitab. Minu ema töötab Jõgeva kohtumajas – sealt ilmselt see õiguslik pool. Sain küll nii kehakultuuri kui ka Sisekaitseakadeemiasse sisse, aga mõtlesin, et politseiametis saan kasulikum olla, rohkem ära teha. Nagu näha, siis olen nüüd jõudnud ikkagi ringiga tagasi spordi juurde.

Kas teed politseinikutööd kontoris või valvad rahu tänavatel?

Kui ma aastal 2013 Politseis tööd alustasin, siis töötasin täiskohaga uurijana üldkuritegudes. Töö toimikutega, inimeste välja kutsumine, andmete sisestamine – pidev dokumendikuhi oli laual. Kindlasti arendas see mind tööalaselt, sest mõttetööd oli palju: kuidas mingi juhtum lahendada, kuidas panna inimene enda tegu tunnistama.

Aga selle töö kõrvalt on raske trenni jõuda ja lapse jaoks aega leida. Aastast 2016 olen osalise koormusega konvoiteenistuses, kus on olnud ka teised sportlased, näiteks Allar Raja. Nüüdseks on ta töökohta vahetanud ja tegeleb politseispordi arendamisega. Aga konvoiteenistus on ainus koht, kus saad käia osalise ajaga ja graafikut enda järgi paika seada. Lisaks sellele annan jooksutrenne. Koormus tuleb seega sama, aga töö on erinev.

Uurija kabinet on negatiivse efektiga koht, inimesed ei taha sinna väga tulla. Jooksutrenne andes on efekt täpselt vastupidine: inimesed tulevad, sest nad tahavad.

Uurija kabinet on negatiivse efektiga koht, inimesed ei taha sinna väga tulla. Jooksutrenne andes on efekt täpselt vastupidine: inimesed tulevad, sest nad tahavad. Hetkel tunnen, et trennide andmine on mulle isegi südamelähedasem. See valdkond, kus ma tahaksin areneda ja kuhu oma panus anda.

Kellele ja kus sa trenne annad?

Alustasin suvel jooksutreeningute andmist väljas, lisaks annan Suusahullude grupile jooksutreeninguid. See on jooksu- ja üldkehaline treening, kus teeme oma keharaskusega jõuharjutusi. Suveperioodil andsin 3x nädalas trenne, nüüd 4x nädalas – neist kaks korda politsenikele

Nimelt hakkasin alanud aastast vedama Politsei jooksuklubi, mis sai minu algatusel teoks. Olen sportlane, kes alustas hilja ja on kõik teadmised saanud läbi enda kogemuse. Algus on väga raske, kui ei tea mida ja kuidas teha. Seepärast üritan teistele alustajatele abiks olla.

Kui tippsportlased hoiavad üldiselt enda teada, mida nad teevad, siis selles osas olen alati kõik ausalt välja öelnud ja inimesi nõuga aidanud. Et inimesed näeks, et töö või lapse kõrvalt on võimalik trenni teha ja endale eesmärke seada. Hea sportlane pole see, kellel on endal head tulemused ja karikad kodus, vaid see, kes suudab seda spordiarmastust ka väljapoole anda ja teisi spordi juurde tuua.

Hea sportlane pole see, kellel on endal head tulemused ja karikad kodus, vaid see, kes suudab seda spordiarmastust ka väljapoole anda ja teisi spordi juurde tuua. 

Inimesed eeldavad, et politseinikud on heas vormis. Kuidas sellega siis tegelikult on?

Eelmise aasta lõpus toimus Pärnus Politsei spordikonverents. Selle käigus otsustasime, et Politsei peab sportimise osas rohkem pildis olema. Inimesed loodavad selle peale, et politseinik jõuab reageerida, pätile järele joosta ja on füüsiliselt võimekas.

Politseis on töötajatele iga-aastased katsed laskmises, enesekaitses ja jooksmises. Esimest kaht saab meil harjutada, jooksma peab aga iseseisvalt. Pole olnud jooksuklubi õpetustega, mida teha, et oma tulemust parandada.

Töövaldkonnad on erinevad: patrullis võibki kiirreageerijate ülesandeks olla kurjategijaid maha võtta ja rikkumisi takistada – neile on ka ette nähtud töö ajal jõusaalis käimine. Visuaalne pool on hea ja jõudu jagub, aga jooksmises ei ole seal meeste seas minust väga palju kiiremaid. Selles osas on kindlasti arenguruumi.

Visuaalne pool on hea ja jõudu jagub, aga jooksmises ei ole seal meeste seas minust väga palju kiiremaid.

Teine osa on aga kontoritöötajad, näiteks uurijad, kes peavad ka igal aastal need samad katsed läbi tegema. Normid on aastatega alla viidud. Vanuseti on need erinevad, aga näiteks 3 kilomeetrit tuleb ära joosta umbes 20 minutiga. Selle ajaga mina põhimõtteliselt kõnniksin selle distantsi läbi. Kui oled osalenud mõnel rahvaspordiüritusel, läheb see katsete asemel arvesse.

Praegu saavad Politsei töötajaid käia 2 korda nädalas tasuta spordihallis ja ujumas, harjutada enesekaitset, jooksmist ja Zumbat. Varem oli võimalusi rohkem ja asi on paljuski ressursside taha jäänud. Oleme proovinud asja käima lükata nii, et leiame organisatsiooni seest need, kes saaks teistele abiks olla. Missioon on parandada Politsei tervist.

Miks peaks üldse töökoht olema see, kes inimese sportimist toetab?

Siin pole isegi küsimust, kas tööandja peaks alluvatesse investeerima. See on selge, et kui inimene liigutab, siis on töö produktiivsem. Inimene, kes endast hoolib, saab ka väljapoole rohkem panustada

Mingis mõttes on tööandja see, kes saab oma töötaja sportimisest kõige rohkem kasu.

Kas sportlikul töötajal on vähem aktiivsete kolleegide ees töökohal eeliseid? 

Mingis mõttes kõlab sportliku töötaja eelistamine diskrimineerimisena, aga enamasti see nii on. Võetakse arvesse, et sellel, kes spordib, on suurem kohusetunne. Ta on füüsiliselt võimekas ja paremas vormis ka vaimselt. Suudab võib-olla tööl rohkem panustada, on lennukam, tervem, energilisem. Ja lisaks on ta eeskujuks neile, kes sporti ei tee.

Mida töö kõrvalt sportimine sinu tööelus on muutnud?

Praegu ma enam naljalt tööle minnes bussist maha ei jää. (naerab) Sa näed, kui paju tööd teevad sportlased, et üks sentimeeter või sekund oma tulemust parandada. See kandub töösse üle. Kui oled eesmärgi seadnud ja selle nimel tööd teed, saad aru, et väga palju sõltub sinust endast. See annab juurde enesekindlust ja muudab enesega rahulolevamaks.

Praegu ma enam naljalt tööle minnes bussist maha ei jää.

Praegu, kui töötan konvois ja kohtualuseid kohtusaali viin, siis tänu füüsiliselt vormis olemisele on mul kindlus: kui läheb vaja, olen vajadusel valmis reageerima, eest ära jooksma, järele jooksma, aitama.

Mis nõu annad neile, kes on alles minemas oma esimesele võistlusele või treeningule?

Jooksugruppides olen näinud, et ühine tegemine annab juurde. See, kui sul on kõrval keegi, kes oskab küsimustele vastata ja motiveerib sind. Ka suurfirmadel, näiteks pankadel, on oma jooksupundid ja spordiklubid. Mõni eelistabki üksi teha. Aga need, kes vajavad motiveerimist lähevad tõenäolisemalt siis, kui teised ka seda teevad.

Kõrvaltvaataja nimetaks sind ilmselt imenaiseks. Kas sa vahel seda ka tunned, et üldse ei viitsi?

Jah, tegelikult tunnen küll. Hooaja keskel oli mul esmaspäeviti selline puhke- ja massaažipäev. Pärast seda tuli väsimus peale ja õhtul trenni andma minnes tundsin, et tegelikult üldse ei viitsi.

Aga siis hakkas trenn pihta. Inimesed tulevad pärast rasket tööpäeva ja tahavad trenni teha! Tundsin alati, et natuke häbi on selle pärast, kuidas ma alguses mõtlesin, et ei viitsi. Trenn annab ju hoopis energiat juurde.

Esimesel aastal tegin 50 võistlust aastas ja pärast tööd trenni. Aga pärast seda olin ma ka lõpuks väga tühi ja ülekoormatud. Kannatab ära, aga lõpmatuseni nii ei saa.

Ühiskonnas on enda saavutuste väljapoole näitamine läinud väga suureks: teen trenni, saan hakkama, olen superinimene. Aga need superinimesed kuulavad tegelikult väga palju enda keha. Kui ei jõua, tuleb puhkepäev võtta, et mitte läbi põleda!


Reklaam

Autorid

  • Britt Rosenberg Avalike suhete juht
  • Marti Soosaar Tegevjuht

Vanemad postitused

Postitustesarjad

Ettevõttele
For companies
Huumor
Įmonėms
Investorile
Mehis vs 730 km
Polar Bear Pitching
Spordipäeviku võistlused
Sporditoetus
SportID edetabelid
SportID üritused
Teenusepakkujale
Tuhat ja üks spordiüritust
Uudised

Arhiiv

Märksõnad

1 miljon 9 mõtet Aivo Adamson aktiivsuspäevik alkohol analüüs anatoli šmigun andrei jämsa ants veetõusme anu hark Apotheka argiato argo virkebau blogilates BodyBalance bodycombat BodyPump Boost brasiilia challenge cheques company sports dan ariely daniel levi deltabid dieet discgolf eeskujulik ettevõte eestimaa liigub Eesti parim e-teenus Eesti Politsei Eesti toit Elamusmaraton Elamusretk Elery Ulmova Elina Purde eratreener erkki brakmann esmaabi euroopa aktiivseim ettevõte euroopa mängud euroopa spordinädal fartlek felipe millan FirmaFitness firma jõusaal firmasport fitbit fitlap fitnessvõru flow Fujitsu funderbeam füsioteraapia ghetto workout grigori minaškin gwangju harrastussport Hawaii Express health benefits Helle Pondre hoovisport ILUUM Indrek Tustit Insanity investor investorid investorile investors iphone IT-sektor iwatch jaak mae jalgpall jalgrattasõit jawbone jooksmine juhan mettis juhtkond jõulinnak kahekümnevõistlus Kahneman kaire leibak Kaisa Kukk Kaisa Torn kalev spa kanuusõit Karmo Karjamets kaur kivistik kepikõnd kergejõustik Keskkonnaamet kondimootoriga tööle kontorisport kontorivõimlemine korvpall Kristjan Port käimine köögiviljad kühne + nagel laagri tennisekeskus laulasmaa spa leho virma lembitu kuuse les mills liikumine Liikumisaasta Lõpuspurt liikumisharjumus lumelaud lõigutrenn lõuna-korea lõunauinak Maanteeamet maraton marko luhamaa Mark Simla marti soosaar massaaž mati alaver matk matkakuu matkamine miinuskalorsusega toidud Minu Tervis mure päriselust muusika myfitness naissportlane nelli paju Nordea orienteerumine palgalõhe palleter piletihind pimemassööride ühing Pipedrive poksimine Polar Bear Pitching priit pullerits psühholoogia pulss rait rodi rannavolle Raplamaa haigla rasmus mägi rattasõit Ravimiamet rein taaramäe reklaam reklaamindus reval sport riigiasutus riigi tugiteenuste keskus ronimisministeerium rullibaas rulluisumaraton rulluisutamine saksamaa sammutest Scania seb SEB Tallinna Maraton seiklussport seitsmevõistlus sendgrid shipitwise smuuti snowtubbing soojendus spordi- ja hobimess spordiajalugu spordiareng spordiklubi spordikompensatsioon spordimess spordipsühholoogia sporditoetus spordiüritus sportid SportID edetabel SportID Sünnipäev sportlik ettevõte sportlyzer SportsGene start-up startup chile startupid Startup Wise Guys star wars suitsetamine suusalaat suusatamine suvefestival swedbank söömine taekwondo taimetoitlus talisport talisuplus tallink Tallinna Lennujaam Tallinna Lennujaama SK tamme staadion tartu TEDtalk tehnika teipimine tele2 telefoniäpp telkimine Terve Pere Apteek tervisekontroll terviserajad TET seminar theleanmachine tiimi üritused tippsportlane toitumine toitumiskava toitumisnõustamine toitumispsühholoogia Transferwise treening treeningandmed treeningseadmed treeningvideod trenninimed trenniplaylist trennitegija toidupäevik trennitest triobet turvakontroll Tversky tõnu endrekson tõnu runnel töötervishoid tšekid uisutamine ultramitmevõistlus uni universiaad usa USS Security Uuel aastal uue hooga uurimus uuring uus hooaeg vabaõhujõusaal valgustus veeriku veetarbimine vennad ehtius vereproov veronika zuikova vigastused ville arike vitali bernatski välismaised spordiklubid väljakutse Xdream xhitdaily youtube äripäev ülekaalulisus