Uuring: 54% eestimaalastest tegeleb regulaarselt liikumisharrastusega

SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel 2016. aastal läbi viidud rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring näitab, et täisealiste liikumisharrastajate osakaal Eestis on tõusnud 54 protsendile. See tähendab eelneva aastaga võrreldes koguni 9-protsendilist tõusu, mistõttu on liikumiharrastusega regulaarselt tegelejad esmakordselt 18 aasta jooksul Eestis enamuses.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on üks olulisi põhjuseid liikumisharrastajate arvu suurenemises liikumispaikade rohkus.

„Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on liikumispaikade olemasolu primaarse tähtsusega selleks, et inimesed korrapäraselt liikumisharrastusega tegeleksid.

Viimase 15 aasta jooksul on Eestis rajatud arvukalt liikumispaikasid – spordiregistri andmetel on Eestis ca 3000 erinevat spordiobjekti.

Vaid 2% neist, kes liikumisharrastusega ei tegele, märkis põhjuseks kodulähedase liikumispaiga puudumise,“ rääkis Lusmägi.

Lusmägi lisas, et teine oluline põhjus liikumisharrastajate arvu tõusuks on olnud teadlikkuse kasv.

„Kui veel mõned aastad tagasi tõid eestlased uuringus ühe takistava tegurina seda, et liikumine on kallis, siis tänaseks juba teatakse hästi – selleks, et liikuda, ei pea olema kallist ja spetsifilist spordivarustust või klubikaarti, vaid saab endale sobivas riietuses liikuda ka kodu lähedal,“ ütles Lusmägi.

Äsjalõppenud aasta seisuga tegelesid eestimaalased kõige enam jalgrattasõiduga.

Järgnesid jooksmine ja kõnd (mõlemad 30%), ujumine (23%) ja jõusaal (16%). Harrastatavate alade nimekirja jõudis veel kümneid alasid. 18% vastanutest ehk pea iga viies oli viimase 12 kuu jooksul kaasa löönud ka mõnel tervisespordiüritusel.

Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud aastaga 33 protsendilt 19 protsendile. Kuigi langus on suur, tähendab see siiski, et sisuliselt iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalselt ning ligi pool elanikkonnast ei liigu piisavalt. Keskmiselt kord nädalas liigub 13% eestimaalastest ja paar korda kuus või harvem 15% eestimaalastest.

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased liikumisharrastusega enda sõnul tegelevad, on liikumise kasulik tervisemõju, liikumisest saadav nauding ja võimalus stressi vähendada ning soov olla vormis ja hea välja näha. Kõik teised põhjendused jäid kaugele maha.

Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust.

Sellele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud, motivatsioonipuudus ja laiskus ja niigi väsitav töö. Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkisid ainult 2%.

Lisainfo:
Peeter Lusmägi
EOK liikumisharrastuse juht
Tel: 511 9152
E-post: peeter@eok.ee